Eesti Hoolekandeasutuste Liidu esindus osales Euroopa vananemisvõrgustiku EAN kohtumisel Napolis
Eesti Hoolekandeasutuste Liidu esindus osales 5.-6. mail Napolis toimunud European Ageing Networki ehk Euroopa vananemisvõrgustiku üldkogul ja liikmesorganisatsioonide kohtumisel. EANi kohtumine tõi Napolisse enam kui 60 organisatsioonide ja institutsioonide esindajat vähemalt 23 riigist.
EHALit esindasid kohtumisel juhatuse esimees Maire Koppel, juhatuse liige Mare Pariis ning EHALi liikme Iseseisev Elu esindaja Kadri Koppel.
European Ageing Network ehk EAN ühendab pikaajalise hoolduse ja eakate hoolekande valdkonna organisatsioone üle Euroopa. Võrgustik koondab rohkem kui 13 000 hooldusteenuse pakkujat ning on esindatud 30 Euroopa riigis. EANi eesmärk on toetada kvaliteetsete hooldus-, eluaseme- ja tugiteenuste arengut, jagada liikmesriikide kogemusi ning tuua pikaajalise hoolduse valdkonna vaade Euroopa tasandi aruteludesse.
EHALi jaoks annab EAN liikmesus võimaluse olla osa Euroopa pikaajalise hoolduse koostöövõrgustikust, õppida teiste riikide kogemustest ning esindada Eesti hoolekandeasutuste vaadet rahvusvahelises arutelus.
Pikaajalise hoolduse ühised väljakutsed Euroopas
Napolis toimunud kohtumisel keskenduti teemadele, mis mõjutavad pikaajalist hooldust kogu Euroopas: rahastamine, tööjõupuudus, teenuste kvaliteet, vastutustundlik värbamine, digitaliseerimine, tehisintellekt, küberturvalisus ning hooldusvaldkonna valmisolek kriisideks.
Kohtumise käigus võeti vastu ja kinnitati EANi 2025. aasta majandusaruanne ning anti ülevaade võrgustiku tegevustest. EANi töös on oluline koht valdkonna arenguid käsitlevatel aruannetel ja analüüsidel. Muu hulgas käsitleti pikaajalise hoolduse rahastamist, eakate toitumist, eakate ja hooldusvaldkonnaga seotud tabuteemasid, digipööret ning valdkonna tulevikku.
Aruteludes jäi kõlama, et pikaajalise hoolduse küsimused ei ole ühe riigi sisemised probleemid. Rahvastiku vananemine, teenuste kasvav vajadus, tööjõu nappus ja rahastamise jätkusuutlikkus on väljakutsed, millega seisavad silmitsi väga paljud Euroopa riigid.
Rahastamine, ennetus ja valdkonna nähtavus
Ühe keskse teemana käsitleti pikaajalise hoolduse jätkusuutlikku, õiglast ja vastutustundlikku rahastamist. Esile tõusis vajadus vaadata hooldust mitte ainult kuluna, vaid ühiskonna toimimiseks vältimatu teenusena, millel on otsene mõju inimeste elukvaliteedile, perede toimetulekule ja tervishoiusüsteemi koormusele.
Olulisena rõhutati ka ennetuse rolli. Kui inimese abivajadust märgatakse ja toetatakse õigel ajal, on võimalik edasi lükata või vähendada suuremat sekkumisvajadust. See eeldab paremat koostööd sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel ning valmisolekut panustada pikaajalistesse lahendustesse.
Mitme riigi kogemustest jäi kõlama, et hooldusvaldkond on paljudes riikides endiselt liiga vähe nähtav. Kuigi vajadus teenuste järele kasvab kiiresti, peetakse hoolekande teemasid sageli keerukaks ja poliitiliselt teisejärguliseks.
Tööjõupuudus ja vastutustundlik värbamine
Tööjõupuudus oli kohtumise üks olulisemaid teemasid. Euroopa riikides otsitakse lahendusi, kuidas hoida olemasolevaid hooldustöötajaid, parandada töötingimusi, tugevdada valdkonna mainet ning tuua hooldusesse juurde uusi inimesi.
Kohtumisel käsitleti ka vastutustundlikku rahvusvahelist värbamist pikaajalises hoolduses. Keenia esindaja tutvustas võimalusi, kuidas korraldada hooldustöötajate ja õdede ettevalmistust ning liikumist teistesse riikidesse läbimõeldult ja eetiliselt. Näitena toodi esile, et Keenias on kõrgel tasemel meditsiiniõdede haridus ning loodud on keele- ja kultuuriprogramme, mis toetavad töötajate kohanemist sihtriikides.
Tööjõu küsimuse puhul rõhutati ka valdkonna demograafilist survet. Euroopa sotsiaalteenuste tööandjate arutelus toodi välja, et aastaks 2040 on hooldusvaldkonda vaja hinnanguliselt 41% rohkem töötajaid. Samal ajal on umbes 40% hooldustöötajatest üle 50-aastased, mis tähendab, et lähikümnenditel suureneb pensionile siirduvate töötajate osakaal.
See näitab, et küsimus ei ole ainult uute töötajate leidmises, vaid ka selles, kuidas muuta hooldusvaldkond atraktiivseks, väärtustatud ja kestlikuks töökeskkonnaks.
Euroopa sotsiaalne dialoog ja töötajate järelkasv
Kohtumisel tutvustati ka Euroopa sotsiaalse dialoogi arenguid sotsiaalteenuste valdkonnas. Sotsiaalteenuste tööandjaid Euroopa Liidu tasandil esindav organisatsioon on loodud 2017. aastal ning sellel on 34 liiget 20 riigist.
Arutelus toodi välja, et Põhja-Euroopa riikide esindatus ei ole selles võrgustikus seni olnud väga tugev. Samas on just tööjõu, töötajate vananemise ja teenuste kestlikkuse küsimused sellised, kus Euroopa tasandi koostöö ja kogemuste vahetus muutuvad järjest olulisemaks.
Valdkonna tööjõuprobleeme käsitletakse ka uutes projektides, mille eesmärk on juhtida tähelepanu olukorrale, kus mõnes piirkonnas võivad hooldajad ise olla vanemad kui hooldatavad. See ilmestab, kui kiiresti võib tööjõupuudus süveneda, kui valdkonna järelkasvule ei pöörata süsteemset tähelepanu.
Digitaliseerimine, tehisintellekt ja küberturvalisus
Märkimisväärne osa kohtumise programmist oli pühendatud pikaajalise hoolduse digitaliseerimisele. Arutleti nii digilahenduste võimaluste kui ka riskide üle.
Päevakorras olid tehisintellekti kasutamine hooldusvaldkonnas, küberturvalisus, NIS2 direktiivi mõju, Euroopa terviseandmeruum ehk EHDS, hooldusvaldkonna ootused edasisele digitaliseerimisele ning digilahenduste roll kriisivalmiduses.
Aruteludes rõhutati, et tehnoloogia ei tohi muutuda eesmärgiks omaette. Digilahenduste väärtus seisneb selles, kas need aitavad parandada teenuste kvaliteeti, toetada töötajaid, vähendada bürokraatiat, parandada info liikumist ning suurendada inimeste turvalisust ja heaolu. Samal ajal tuleb hooldusasutustel järjest rohkem tähelepanu pöörata andmekaitsele, küberturvalisusele ja digipädevusele.
Eakate hääl, lähedased hooldajad ja elukeskkond
Kohtumisel tutvustati ka koostööd AGE Platform Europe’iga, mis koondab eakate huvikaitseorganisatsioone ja toob Euroopa tasandil esile vanemaealiste inimeste vaate. AGE Platform Europe on tegutsenud 25 aastat, võrgustikul on 104 liiget 30 riigist ning suurem osa rahastusest tuleb Euroopa Liidust. Võrgustiku tegevuse kolm peamist suunda on vananemise väärtustamine, edendamine ja võimaldamine.
Olulise teemana käsitleti ka lähedaste hooldajate heaolu ja vastupidavust. Paljudes Euroopa riikides on pereliikmetel ja lähedastel hoolduses väga suur roll, kuid nende toetamine ei ole alati piisavalt süsteemne. Lähedaste hooldajate läbipõlemine mõjutab otseselt nii abivajaja heaolu kui ka kogu hooldussüsteemi toimimist.
Samuti räägiti eakate majutusest ja elukeskkonnast. Fookuses oli kodude ja elukeskkonna kohandamine nii, et eakad inimesed saaksid võimalikult kaua iseseisvalt ja turvaliselt hakkama. See ei tähenda ainult ehitustehnilisi lahendusi, vaid ka sotsiaalset keskkonda, liikumisvõimalusi, kogukonda ja igapäevase iseseisvuse säilitamist.
Sotsiaalteenuste hanked ja kvaliteet
Social Services Europe’i ülevaates käsitleti Euroopa tasandil kavandatavaid muudatusi hangete regulatsioonis. Ühe olulise sõnumina rõhutati, et sotsiaalteenuste hangetes ei tohiks otsustavaks kujuneda ainult madalaim hind.
Pikaajalise hoolduse ja sotsiaalteenuste puhul tuleb hinnata ka teenuse kvaliteeti, tulemusi inimese jaoks, töötajate töötingimusi ja tasustamist, teenuse järjepidevust ning teenusepakkuja võimekust pakkuda stabiilset ja inimväärset teenust.
Samuti arutati, et sotsiaalvaldkonna lepingud võiksid olla piisava kestusega, näiteks kolmeaastased, et tagada teenuste sujuvam korraldus ja vähendada ebakindlust nii teenusepakkujate, töötajate kui ka teenusesaajate jaoks.
EHALi jaoks oluline rahvusvaheline koostöö
EHALi juhatuse esimehe Maire Koppeli sõnul kinnitas Napolis toimunud kohtumine, et Eesti hoolekande ees seisvad küsimused on osa laiemast Euroopa pildist.
Rahastamine, tööjõupuudus, digitaliseerimine, teenuste kvaliteet ja valdkonna nähtavus on teemad, millega tegeletakse kogu Euroopas. Sellised kohtumised annavad võimaluse näha, milliseid lahendusi otsitakse teistes riikides, ning samal ajal tuua Eesti hoolekandeasutuste kogemus ja vaade Euroopa aruteludesse.
EHAL jätkab osalemist EANi koostöövõrgustikus, et olla kursis Euroopa pikaajalise hoolduse arengutega, jagada kogemusi ning seista selle eest, et hoolekandeasutuste hääl oleks kuuldav nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Lisatud pildid
